Must korbekaubanduse variant.

Nende lähedased sidemed Levandiga äratasid suurt uudishimu ja ärilist huvi idapoolsemate alade vastu. Ka paavstid saatsid välja ekspeditsioone, lootes edukale misjonile ning preesterkuningas Johannese maa leidmisele. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Maatee idamaadele oli liiga pikk ja keeruline, et see oleks end kaupmeestele ära tasunud, ning seda kontrollisid islamiriigid , kellega Euroopa oli sõjajalal.

Империя просуществовала не менее миллиона лет. Должно быть, она знала многие кризисы, может быть, даже и войны, но все это исчезло в поступи идущих вместе к зрелости великих - Мы можем гордиться, - продолжал Каллитракс, - ролью, которую сыграли в истории наши предки. Даже достигнув культурного расцвета, они нимало не утратили инициативы.

Bütsants aastalselleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid välja arvatud Aafrika eksarhaat Esimesed moslemite sõjaretked algasid Egiptusest emiir Amr ibn al-Asi umbes — ja tema vennapoja Uqba ibn Nafi algatusel. Tunnetades Bütsantsi roomlaste nõrkust, vallutasid nad Kürenaikas Barcaminnes edasi Tripolitaniassekus nad kohtasid vastupanu.

Gregoriose juhitud eksarhaat kogus oma liitlased kokku ja algatas moslemitega vastasseisu ning kaotas Sufetula lahingus, mis oli tegelikult eksarhaadi pealinn, seejärel muutus eksarhaat poolvasallriigiks. Vastupanu haripunkt oli eksarhaadi võit kuningas Kusaila berberi liitlaste abiga Uqba ibn Nafi vägede üle Vescera lahingus aastal Võit sundis moslemiväed Egiptusse taganema, andes eksarhaadile kümnendi kergendust.

Navigeerimismenüü

Aastal purustasid moslemite väejuht Hasan ibn al-Numan ja tema 40 meheline vägi roomlaste Kartaago. Paljud selle kaitsjad olid läänegoodid, kelle oli saatnud eksarhaati kaitsma nende kuningaskes kartis samuti moslemite pealetungi. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata.

Pärast Justinianuse surma sattus keisririik kõigil rinnetel kasvavate rünnakute alla ja kaugemad provintsid jäeti sageli omapead, kui Konstantinoopol ei suutnud abi pakkuda.

Eellugu[ muuda muuda lähteteksti ] See araabia geograafi al-Idrisi tehtud kaart oli üks täpsemaid maailmakaarte enne suuri maadeavastusi. Lõuna on ülal, põhi all Suurte maadeavastuste eellooks oli rida eurooplaste ekspeditsioone, mis hiliskeskajal läbisid Euraasia mandri maad mööda.

Mongolid olid loonud suurt osa Euraasiast Lähis-Idast Hiinani ühendava kauba- ja ühendusteede võrgu. Mitmed eurooplased kasutasid seda idaalade uurimiseks. Peaaegu kõik nad olid itaallased, sest Euroopa ja Lähis-Ida vaheline kaubandus oli peaaegu täielikult Itaalia linnriikide kontrolli all.

Nende lähedased sidemed Levandiga äratasid suurt uudishimu ja ärilist huvi idapoolsemate alade vastu. Ka paavstid saatsid välja ekspeditsioone, lootes edukale misjonile ning preesterkuningas Johannese maa leidmisele. Esimene neist ränduritest oli Giovanni de Plano Carpinikes — reisis Mongooliasse ja tagasi.

  • Серанис ждала их в тени башни.
  • Он был в Лисе; и он не боялся.

Kõige kuulsam rändur oli aga Marco Polokes — väidetavalt rändas läbi idamaade. Tema reisi kirjeldust loeti kogu Euroopas. Tänapäeval on tema reisiraamatu ehtsus kahtluse alla seatud.

  • Но то, что что-то будет обнаружено, не вызывало у него никаких сомнений.
  • И куда это ты меня поведешь.

Nendest reisidest suurt otsest kasu aga polnud, sest mongolite impeerium varises varsti kokku ning tee itta muutus keerukamaks ja ohtlikumaks. Ka Maatee idamaadele oli liiga pikk ja keeruline, et see oleks end kaupmeestele ära tasunud, ning seda kontrollisid islamiriigidkellega Euroopa oli sõjajalal.

Agressiivse ja ekspansionistliku Osmanite riigi teke piiras eurooplaste võimalusi veelgi. Pikemalt artiklis Portugallaste suured maadeavastused Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale.

Tehnilised eeldused[ muuda muuda lähteteksti ] Suured maadeavastused said võimalikuks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafianavigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Eellugu[ muuda muuda lähteteksti ] See araabia geograafi al-Idrisi tehtud kaart oli üks täpsemaid maailmakaarte enne suuri maadeavastusi. Lõuna on ülal, põhi all Suurte maadeavastuste eellooks oli rida eurooplaste ekspeditsioone, mis hiliskeskajal läbisid Euraasia mandri maad mööda.

Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast.