Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia. 10 viisi, kuidas 3D-printerid teadust edendavad

Salzberger-Wittenberger jt, , Mitmete poliitikamuutuste taustal on kesksed poliitika tulemeid kirjeldavad indikaatorid püsinud perioodil — suhteliselt stabiilsed.

Seisundit ning olukorda hinnatakse ja tõlgendatakse ning seeläbi kujuneb emotsionaalne kogemus Selleks, et õpetava inimese emotsionaalne kogemus, tuleb kogemust hinnata, tõlgendada ning luua kogemusele tähendus.

Seeläbi mõistetakse kogemust ning kujuneb teadlikkus oma kogemusest. Kui kogemuse tähendusele leitakse ka reaalne rakendus ning seda kasutatakse, võib öelda, et on jõutud emotsionaalse kogemuse tähenduslikkuse ning kogemusest õppimiseni, mis omakorda toetab õpetava inimese arengut ning tulemuslikumat praktikat.

Kogemusest õppimise esimeses pooles tegeletakse eelkõige emotsiooni, Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia ning kogemuse konstrueerimisega, kuid hiljem, läbi mitmekordsete refleksiooni- ning tähendusloome protsessidega hakatakse tegelema kogemusega ning liigutakse tähenduse kõrgematel tasanditel. Töö teoreetilises osast selgus, et kogemuse tähendused on vaadeldavad erinevatel tasanditel: madalam, keskmine ja kõrgem tasand, kus madalam tasand on seotud püüdlusega olukorda mõista ning tähendused on detailsed ning kirjeldavad eelkõige emotsionaalses kogemuse protsessis kogetavaid emotsioone, eneseregulatsiooni ning —hoiuga seotud Rahvusvahelise kaubandussusteemi klassifikatsioon. Keskmise tasandi tähendused on seotud kohanemise ja toimetulekuga, uute ja ootamatute olukordade ning võimalike lahendustega Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia.

Kõrgema tasandi tähendused peegeldavad inimese laiema konteksti tajumist ning tulevikku suunatust, kogemuse tähenduslikkust ning seda, kuidas teadmine asetub laiemasse konteksti. Tähenduse erinevad tasandid on jälgitavad ka intervjuudes esile kerkinud teemade puhul.

Intervjuude käigus rääkisid õpetavad inimesed ühest või mitmest juhtumist, kuid ühe juhtumi või olukorras raames kerkisid esile erineva tasandi tähendused ning samuti on jälgitav liikumine erinevate tasandite vahel ning kogemuse tähenduse muutumine.

Näiteks võib esialgu keerulisest kogemusest saada ümbermõtestamise käigus hoopis positiivne kogemus, mille käigus tajutakse nii enda professionaalset kui isiksuslikku arengut. Ehkki õpetavate inimeste jaoks võivad emotsionaalsed kogemused olla kohati keerulised ja negatiivsed, ei pruugi need olla lõpuni negatiivsed. Emotsionaalse kogemuse negatiivne tähendus hakkab muutuma hetkel, kui negatiivsust ei tajuta enam enda jaoks kasulikuna.

Emotsionaalne töö on lisapingutus või — tegevus, mida õpetavad inimesed oma töö raames emotsioone alla surudes või välja näidates teevad. Õpetamine on oma olemuselt emotsionaalne tegevus, mille raames kerkib esile väga palju erinevaid ning intensiivseid emotsioone ning emotsionaalseid kogemusi.

Calaméo - Õpetava inimese emotsonaalse kogemuse tähendus. Magistritöö

Magistritöö raames uuriti õpetava inimese emotsionaalse kogemuse tähendusi, mis tähtsustub kogemuse ning kogemusest õppimise uurimise protsessis. Emotsionaalsete kogemuste raames on suur potentsiaal tähenduste esile kerkimiseks, mis võimaldavad mõista õpetava inimese kogemust ning igapäevast praktikat. Õpetava inimesena käsitleti töös õpetajaid, koolitajaid ning õppejõude, kelle põhitööks on õpetamine mitteformaalses või formaalses õppes Magistritöö uurimisprobleem oli sõnastatud küsimusena: milline on õpetava inimese emotsionaalse kogemuse tähendus?

Magistritöö eesmärk oli analüüsiv ülevaade õpetava inimese emotsionaalse kogemuse tähendustest teadvustamaks laiemalt emotsionaalse kogemuse olulisust õpetamise protsessis. Magistritöö raames selgus, et õpetava inimese emotsionaalne kogemus omab erineva tasandi tähendusi, mis võivad Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia spetsiifilised ning situatsioonipõhised kui ka laiemad ning osa mingist suuremast kontseptsioonist.

Emotsionaalsetest kogemustest meenuvad enne emotsionaalselt keerulised ning rasked olukorrad, kus on tulnud silmitsi seista konflikti või vastuoluga.

Samas on märgatav, et selliste kogemuste tähendus on ajas muutuv ning aja jooksul omandavad need positiivsema tähenduse.

Valikud Kaubavahend Kanada

Samuti kogetakse emotsionaalseid kogemusi kui kinnitust või tasu oma tööle. Selliste kogemuste raames märgatakse õppijate arengut ning enda sobivust õpetaja rolli. Emotsionaalsed kogemused võivad kujuneda õpetamise kontekstis olulisteks õpikogemusteks, kuna emotsionaalsed kogemused võivad olla eelduseks muutustele õpetava inimese arusaamades, isiksuses kui ka õpetamise praktikas. Teaching as lived Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia The value of exploring the hidden and emotional side of teaching through reflective narratives.

Studying teacher education: A journal of self-study of teacher education practices, 9 1 Andresen, L. Experience-based learning: contemporary issues. Foley, G. Understanding Adult Education and Training.

Balcar, K. Trends in studying emotions. Trnka, R. Re-constructing emotional spaces. From experience to regulation. Baumeister, R. The pursuit for meaningfulness in life. Snyder, C. Handbook of Positive Pschycology. Oxford: Oxford University Press. Borko, H. Too little or too much: Teacher preparation and the first years of teaching. Journal of Teacher Education.

Boud, D. Keogh, R. Reflection: turning experience into learning. New York: Routlege. Brookfield, S. San Francisco: Jossey-Bass.

Clark, M. Narrative Learning in Adulthood.

Koige kasumlikum Altcoin

New Directions for Adult and Continuing Education Interoception and Emotion. A Neuroanatomical Perspective. Lewis, M. Handbook of Emotions. NewYork: Guilford Press, Denzin, N. On understanding emotion. New Jersay: Transaction Publishers. Dirkx, J. The power of feelings: emotion, imagination, and the construction of meaning in adult learning. New Directions for Adult and Continuing Education, 89, The meaning and role of rmotions in adult leaning.

Ekman, P. Detecting deception from the body or face.

3D printimine Kuul

Journal of Personality and Social Psychology. Elkjaer, J. A learning theory for the future. Illeris, K. Contemporary Theories of Learning. Routlege: London.

Binaarse valiku pea ja olad

Ellis, C. Investigating subjectivity: Research on lived experience. London: Sage. Fink, D. San Fransisco:Jossey-Bass. Flick, U. The episodic interview. Small scale narratives as approach to relevant experiences. Friesen, N. Rmt Friesen, N. Hermenutic Phenomenology in Education.

Method and Practice. Rotterdam: Sense Publishers. Ghaye, T. Teaching and learning through reflective practice: Apractical guide for positive action.

London: Routledge. Giorgi, A, Giorgi, B. Smith, J. Qualitative Pschychology. A practical guide Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia the research methods. London: Sage, Hallum, S. A note on emotion appraisal and burnout: the mediating role of antecedent-focused coping strategies. Journal of Occupational Health Psychology.

Teenistuskäik

What do mean by experimental learning? Human Resource Development Review. Jensen, M. A view on emotions and learning. Pons, F. Emotions in Learning. Aalborg: Aalborg Universitetsforlag, Teaching and Teacher Education. Karu, K. A humanistic awareness of the meaning of adult learning. Ilsley, P. Research, planning and policy. Emerging trends in baltic and nordic lifelong learning. Tampere:Juvenes Print. Keltner, D. New displays and emotions: A commentary on Rozin and Cohen. Emotion, 3 1 Krips, H.

Õpetaja suhtlemiskompetents ja selle arendamine õpetajakoolituses. Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus, Laherand, M. Kvalitatiivne uurimisviis.

Binaarsed variandid Alpari

Tallinn: Infotrükk OÜ. Lavrakas, P. Encyclopedia of Survey Research Methods, vol 2. Sage Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia Publication. Lemke, J. Across the scales of time: artifacts, activities, and meanings in ecosocial systems.

Mind, Culture, And Activity, 7 4— The Emergence of Human Emotions. Levenson, R. Voluntary facial action generates emotion- specific autonomic nervous system activity. Psychophysiology, 27, Loughran, J. Developing pedagogy of teacher education: Understanding teaching and learning about teaching. Merriam, S. Learning from life experience: What makes it significant?

International Journal of Lifelong Education. Meaning-making, adult learning and development: a model with implications for practice. Mezirow, J. Transformative Dimensions of Adult Learning. San Fransisco: Jossey Bass. Meyer, D. Emotion in education. Scaffolding emotions in classrooms. New York: Academic Press. Montague, M. The login, intentionality, and phenomenology of emotion.

Philosophical Studies. Moustakas, C. California: Sage Publications. Nias, J. Thinking about feeling: The emotions in teaching.

Kvalifikatsioon

Cambridge Journal of Education, 26 3. Nogueira, A. Emotional experience, meaning, and sense production: Interweaving concepts to dialogue with the funds of identity approach. Culture Pschology, Emotion and E-learning. JALN 73. Parre, L. Emotsioonid täiskasvanukoolitaja töös.

  • 10 VIISI, KUIDAS 3D-PRINTERID TEADUST EDENDAVAD - TEADUS -
  • Füsioloogid Info. About. What's This?

Tallinn: Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut. Patton, M. Qualitative Research and Evaluation Methods. Realo, A. Psühholoogia Gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

OTC kaubanduse signaalid Salzberger-Wittenberg, I. The Emotional experience of learning and teaching.

London: H. Karnac Ltd. Qualitative Psychology. A Practical Guide to Research Methods. London: Sage Publications. Schutz, P. Teacher emotion, emotional labor and teacher identity. Introduction to emotion in education. Emotion in Education. Advances in Teacher Emotion Research. New York: Springer. Solomon, R. The philosophy of emotion. Steger, M. Experiencing meaning in life: optimal functioning at the nexus of well- being, psycopathology and spirituality. Wong, P. The Human Quest for Meaning.

New York: Routlege, Sutton, R. Educational Psychology Review, 15 4 : Timoštšuk, I. Drexeli ülikooli teadlased astuvad sammu edasi, muuhulgas mitte ainult 3D-printides dinosauruse fossiile muuseumide jaoks, vaid kasutavad vähendatud koopiaid loomade loomiseks robotite täisversioonide loomiseks, et uurida, kuidas nad liikuvad ja reageerivad keskkonnastressidele.

Nad on välja töötanud printeri, mis väljastab elusaid naharakke plastfilamenti asemel. Toronto ülikool ütleb: "Arvatakse, et üheastmeline seade on esimene, mis loob koe kiiresti suures ulatuses - oluline põletuste või muude suuremate haavade poolt hävitatud naha parandamisel. Loodetavasti on see tulevikus hoopis traditsioonilistest nahasiirdamistest, mis eemaldavad siirdamiseks patsiendi enda terve naha, saavad patsiendid masinvalmistatud nahasiirdamised, mis on ohutumad, kiiremad ja odavamad.

Ajal, mis kulus enchilada söömiseks, printis ta välja geelkammid, mis olid väike murdosa nende hindadest, mille ta pidi hiljuti uuesti tellima, ja need töötasid veelgi paremini, sest ta suutis neid vastavalt nende täpsetele vajadustele kohandada. See läbimurre on tohutu, kuna hESC-sid peetakse paljude haiguste ravimise võtmeks. Toode loodi 3D-printimise ja elusrakkudest valmistatud geelide abil ning see on "praktiliselt identne inimese kõrvaga".

Rakud koguti kollageenist rotisabadesse ja kõhr lehma kõrvadest. Teadlane Lawrence Bonassar ütleb: "Hallituse kujundamiseks kulub pool päeva, selle printimiseks umbes päeva, geeli süstimiseks 30 minutit ja Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia saame eemaldada 15 minutit hiljem. Kärpime kõrva ja laseme siis kultiveeruda mitu päeva toites rakukultuurikeskkonnas enne selle implanteerimist. Võistlust toetab ettevõte Sunglass. Lähtudes ajaloolise institutsionalismi seletusmudelist, oleks võinud eeldada, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sh Eesti, liiguvad edasi pensionisüsteemiga, mis on üksnes jooksvalt finantseeritud ja kus — nagu Bismarcki tüüpi pensioniskeemis — arvutatakse pensione fikseeritud protsendina varasemast töötasust.

See eeldus ei ole siiski mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi puhul paika pidanud vt MüllerGrimmeisenCerami Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia, Schubert Kerkis küsimus, miks mõned Kesk- ja Ida-Euroopa riigid valisid teistest radikaalsema reformitee, kuigi kõigi nende riikide pensionisüsteemid olid sotsialismiperioodil üsna sarnased. Sellele küsimusele üritab vastust pakkuda tegelaskeskse institutsionalismi seletusmudel. Tegelaskeskse institutsionalismi teoreetiline raamistik on arendatud ndate lõpul.

Füsioloogid Info. About. What's This?

Esimesena kasutas seda raamistikku Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pensionireformide analüüsimisel Müller Teisalt pöörab tegelaskeskse institutsionalismi raamistik tähelepanu ka struktuursetele ja institutsionaal- setele teguritele, nagu majanduslik kontekst nt eelarvesituatsioon, valitsusvõlg jmpensionisüsteemi poolt võetud kohustused jne.

Siiski, Müller väidab, et struktuursed ega institutsionaalsed tausttegurid ei määra lõplikult poliitikavalikuid, vaid pigem mõjutavad seda, millised osapooled on poliitikakujundamise protsessis aktiivsed ja milline Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia nende osapoolte suhteline võimupositsioon oma seisukohtade läbi- viimiseks.

Müller kasutas seda raamistikku kolme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi — Ungari, Poola ja Tšehhi — pensionireformide analüüsimisel ja väitis, et see seletusmudel aitab mõista, miks Ungari ja Poola valisid paradigmaatilise pensionireformi üleminekuga eelfinantseeritavale kogumispensionile, samas kui Tšehhi otsustas sellisest radikaalsest reformist loobuda ja piirduda parameetrilise pensionireformiga.

Mülleri analüüsi kohaselt olid Ungari ja Poola puhul olulisteks struktuurseteks taustteguriteks riikliku pensioni- süsteemi eelarvedefitsiit ja riigi suur välisvõlg.

Need tegurid muutsid mõjukateks poliitikakujundajateks Rahandusministeeriumi ja Maailmapanga, kelle poliitikaeelistuseks oli eelfinantseeriva kogumispensioni rakendamine. Ka paljud teised autorid nt Deacon ja HulseMoutonOrensteinNicklessSchmählMadridCaseyGrimmeisenOrenstein omistavad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pensionireformide kujundamisel suure rolli Maailmapangale.

Samas, Chłon- Dominczak ja Mora uurimus 25 Kesk- ja Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika riigi põhjal ei täheldanud mingit süstemaatilist seost rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide osaluse ja valitud reformisuuna vahel.

Ideeliste lähenemisviiside üheks lähtekohaks võib pidada Anderseni tähelepanekut, et heaoluriigi uurimustes enamlevinud seletusmudelid jäävad sageli hätta, et põhjendada, miks mõnikord on kõige radikaalsemad muutused läbi viidud riikides, kus tegelikud väljakutsed on suhteliselt tagasihoidlikumad kui mujal. Selle põhjal väidab Andersen, et väljakutsed võivad olla ka sotsiaalselt konstrueeritud.

Ka Jochem kritiseerib domineerivaid institutsiooniteooriaid, mis — nagu ta osutab — ei suuda sageli adekvaatselt seletada empiirikas ilmnenud juhtumeid, kus riikide reformid on liikunud erinevates suundades, kuigi nende riikide varasem institutsionaalne heaolukorraldus oli sarnane, Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia on sarnased ja ka süsteemide ees seisvad väljakutsed on suuresti sarnased.

Béland soovitab, et vastuseid tuleks otsida just ideeliste aspektide hoolikamast uurimisest. Samas leiab Béland, et ideelised protsessid ei pruugi alati olla määravad.

Strateegiad enne mangu

Kognitiivsetele ja ideelistele teguritele osutavad ka mõned teised autorid. Schmähl väidab Kesk- ja Ida-Euroopa pensionisüsteemide kontekstis, et pärast riikliku pensionisüsteemi pikaaegset domineerimist sotsialismiperioodil, oli pööre erapensionide suunas oodatav. Samas Andersen osutab, et olukorras, kus riiklike pensionide tase on madal või riigi pensionide tulevik ebaselge, on üheks võimalikuks reaktsiooniks nõudluse kasv erapensionide suhtes.

Aidukaite väidab Balti riikide heaolusüsteeme puudutavas uurimuses, et sotsiaalpoliitika kujunemisel on olulist rolli mänginud inimeste suhtumine jaotusprintsiipidesse ja individualistlike väärtuste esiletõus.

Kokkuvõttes, kui ajalooline institutsionalism otsib poliitikavalikute põhjusi varasemates poliitikavalikutes ja tegelaskeskne institutsionalism kesksete poliitikakujundajate poliitikaeelistustes mille kujunemises on oluline tähtsus struktuursetel ja institutsionaalsetel taustteguritelsiis ideeline lähenemine rõhutab sotsiaalsete konstruktsioonide tähtsust. Väitekirja autor ei tee valikut ühe teoreetilise seletusmudeli kasuks, pigem on kõik kolm lähenemisviisi uurijal meeles uurimuse läbiviimisel ning suunamas seda, millistele küsimustele Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni protsessi kirjeldamisel tähelepanu pöörata.

Samas on autor järginud Jochemi soovitust, et poliitika valikute ja tulemite kausaalsete põhjuste avastamiseks Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia tähelepanu pöörata reformide mikro-loogikale. Juhtumiuurimused ja riikidevahelised võrdlused on heaoluriigi transformatsiooni, sh pensionireformide, analüüsimisel domineerivad uurimis- strateegiad. Arvestades, et viimastel aastatel on ilmunud mitmeid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pensioni- reforme käsitlevaid võrdlevaid uurimusi sh Müller ; Fultz a, b, ; Schmähl and Horstmann ; Chłon-Dominczak and Mora ; Schmähl ; Casey ; Grimmeisen ; Whitehouse ; Schubertkasutab autor oma suhtelist eelist ning keskendub Eesti juhtumi sügavamale analüüsile.

Tulenevalt juhtumiuurimuse strateegiast, analüüsitakse juhtumit — Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni — tema reaalses kontekstis, st samaaegsete majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja demograafiliste muu- tuste kontekstis. Sellest tuleneb uurimuse multi-dimensionaalne lähenemine. Samas iseloomustab uurimust n-ö mitme-tsentriline lähenemine vt Siegelkus pensionisüsteemi transformatsiooni analüüsimisel vaadeldakse ühelt poolt pensionisüsteemi parameetrites toimunud muutusi ning teisalt poliitika tulemeid iseloomustavaid keskseid indikaatoreid.

Juhtumiuurimuse keskseks analüüsiühikuks on pensionipoliitika, hõlmates nii poliitika valikuid kui ka poliitika tulemeid. Teisisõnu, analüüsitakse pensionipoliitika kujundamisel tehtud sotsiaalpoliitilisi otsu- seid, vaadeldes samas ka nende otsuste mõju.

Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni analüüsimisel kasutatakse töös kesksete meetoditena pensioni- poliitika protsessi ajaloolist rekonstruktsiooni kombineeritult pensionipoliitika tulemite kirjeldava statisti- kaga. Pensionisüsteemi reformimisel tehtud poliitikavalikute analüüsimisel vaadeldakse kesksete parameetritena pensionide kvalifikatsioonitingimusi, pensionide arvutamise printsiipe, pensionisüsteemi finantseerimis- Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia administratiivset korraldust.

Uurimismaterjaliks on seejuures pensionipoliitikat mõju- tanud õigusaktid üle 50 seaduse koos mitmete rakendusaktidegariigieelarved ja nende täitmise aruanded. Pensionipoliitika protsessi rekonstruktsioonis pööratakse mh tähelepanu poliitika kujundamises osalenud osapoolte — nii siseriiklike kui protsessi mõjutanud rahvusvaheliste organisatsioonide — seisukohtadele.

Eestikeelsed e-raamatud

Vastava analüüsi allikateks on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kontseptsioonid, koalitsiooni- lepingud, sotsiaalkindlustusreformi komisjoni töömaterjalid, aga ka muud kirjalikud materjalid, sh Euroopa Liidu Komisjoni aruanded, IMFi pressiteated jms. Pensionipoliitika tulemite analüüsis kasutatakse kirjeldavat statistikat.

Põhiindikaatoriteks on seejuures pensionäride ja pensionikindlustatud isikute arv, süsteemisõltuvusmäär, pensionisüsteemi tulud ja kulud, pensionide nominaal- ja reaalväärtused ning asendusmäär.

Makroindikaatorite puhul kasutatakse peamiselt Statistikaameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi agregaatandmete sekundaaranalüüsi.

Poliitika tulemite mõju analüüs mikrotasandil tugineb pensionisaajate ja pensionikindlustatud isikute individuaalandmetele administratiivsetest andmebaasidest — Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensioni- kindlustuse registri, Eesti Väärtpaberite Keskregistri ja Finantsinspektsiooni andmetele. Indikaatoritena kasutatakse seejuures erinevate pensioniskeemide hõlmatuse määrasid ja individuaalseid asendusmäärasid.

Töö autor oli aastatel — Vabariigi Valitsuse sotsiaalkindlustusreformi komisjoni liige ning seega nimetatud perioodil ise Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia seotud pensionipoliitika kujundamisega.

Nii tugineb pensionipoliitika protsessi rekonstruktsioon viidatud perioodi puhul ka osaleva vaatluse andmetel. Kuigi autor ei ole olnud pensionipoliitika kujundamisega otseselt seotud enne Seetõttu tuleb sündmuste autoripoolset rekonstruktsiooni käsitleda kui ühte sotsiaalse reaalsuse versiooni, eitamata võimalikke alternatiivseid rekonstruktsioone.

Samas on autori varasemad rollid ka suhteliseks eeliseks teema uurimisel, omades välisvaatlejatega võrreldes palju detailsemat ülevaadet pensionipoliitika kujundamise protsessi erinevatest aspektidest.

Seega, kui pensioniõiguse kujunemise ja pensionide arvestamise reeglid tuginesid Bismarcki tüüpi sotsiaalkindlustusmudelile, siis finantseerimiskorraldus erines tüüpilisest Bismarcki skeemist, kuivõrd puudusid kindlustatute poolsed osamaksed. Eesti pensionisüsteem on kujunenud läbi kahe transformatsioonilaine. Esimesed reformid aastatel — eraldasid Eesti pensionisüsteemi Nõukogude pensionikorraldusest.

Teine transformatsioonilaine sai alguse Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia kolmesamba süsteem rakendus etapiliselt aastatel — Tabel 1. Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni etapid Etapid Olulisemad poliitikamuutused Jaanuar Finantsiline eraldumine Nõukogude pensionisüsteemist Esimene transformatsioonilaine Mai Pensionide arvutamise korra eraldamine — Nõukogude pensionisüsteemist Veebruar Võrdse määraga pensionide kehtestamine, pensionide sidumine miinimumpalgaga Aprill Vanaduspensionide diferentseerimine staaži pikkuse alusel.

Uute — pensioniõiguste arvestamine makstud sotsiaalmaksu alusel Aprill Sissemaksetest sõltuv komponent pensionivalemis. Meeste ja naiste pensioniea võrdsustamine Aprill Riiklike pensionide indekseerimine.

Juuli Kohustusliku kogumispensioni rakendamine teine sammas Allikas: autori koostatud Esimese transformatsioonilainega seotud paradigmaatiliste reformide käivitamisel olid Montreali valikute vahetamise tunnid tähtsusega ideelised tegurid — poliitilised taotlused eristuda nõukogude pensionisüsteemist ja luua iseseisev pensioni- süsteem. Samas tõukasid eraldumist tagant struktuursed tausttegurid — Nõukogude Liidu kasvavad majandus- ja eelarveprobleemid.

Esimese transformatsioonilaine puhul võib eristada nelja etappi: 1 Finantsiline eraldumine Pensionisüsteemi finantsiline eraldumine toimus Sellele järgnes sihtotstarbelise sotsiaalmaksu kehtestamine Eesti Vabariigi pensioniseadusega On tähelepanuväärne, et kuigi nõukogude pensionisüsteemi poolt tagatud pensionide suhteline tase oli küllalt kõrge, siis pensionide Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia ja määramise reeglite esimese reformi oluliseks motiiviks oli soov veelgi suurendada sotsiaalse kaitse taset ja leevendada kvalifikatsioonitingimusi, hõlbustades ligipääsu pensionidele.

Need taotlused paraku ebaõnnestusid, sest kõrged ootused põrkusid iseseisvumisperioodi majandusraskustega. Võrdse määraga elatusrahade kehtestamist Võrdse määraga pensione Oxfordi ulikooli uurimisstrateegia kui ajutist lahendust ning sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks oli palgast sõltuvate pensionide võimalikult kiire taastamine.

Kuigi hüperinflatsiooni tingimustes arvutati pensione korduvalt ringi, langes pensionide reaalväärtus ja asendusmäär Esimese transformatsioonilaine kokkuvõtteks võib märkida, et reformid, mille algseks ajendiks oli nõukogude pensionikorraldusest eraldumise kaudu parandada sotsiaalse kaitse taset, tõid reaalsuses kaasa pensionide asendusmäära märgatava languse.

Keskseteks poliitikakujundajateks sellel perioodil olid üksikud valitsuspoliitikud, samas kui ekspertteadmisi iseseisva pensionisüsteemi kujundamiseks nappis.

Esimesele paradigmaatiliste reformide perioodile järgnes suhteliselt stabiilne periood —, mil kehtis riiklike elatusrahade seadus RES. Sisuliselt kirjeldas RES pensioniskeemi, mida võib kategori- seerida makro-tasandil sissemaksete kaudu määratud pensioniskeemina.

Sisuliselt oli seega tegemist suletud eelarvega pensioniskeemiga, mitte tüüpilise fikseeritud hüvitistega pensioniskeemiga. Seitse aastat kestnud perioodi, mil kehtisid algselt ajutisena kehtestatud pensionireeglid, võib käsitleda üleminekuperioodina kahe transformatsioonilaine vahel, kuivõrd sel perioodil püsis pensionisüsteem ühe paradigma raames.

Samas toimus sel perioodil mitmeid olulisi parameetrilisi reforme. Selle sammu ajendas peamiselt tööturu kiirest ümberstruktureerumisest tulenenud pensionäride arvu kasv ja töötajate arvu langus. Riiklike elatusrahade seaduse pensionivalemi tulemusel oli pensionide diferentseeritus suhteliselt väike.

Samas, mitmete inkrementaalsete muutuste tagajärjel võrdse määraga baasosa osatähtsus pensionivalemis järk-järgult langes ja pensionistaažist sõltuva osa osakaal suurenes, peegeldades poliitilisi taotlusi suuren- dada pensionide arvutamise põhimõtetes tööpanuse osatähtsust ja vähendada egalitaarsust.

Kui Keskseteks pensionipoliitika kujundajateks üleminekuperioodil olid Sotsiaalkindlustusameti ametnikud ja üksikud koalitsioonipoliitikud. See tulenes ühelt poolt asjaolust, et pensionide alane oskusteave oli koon- dunud Sotsiaalkindlustusametisse, teisalt asjaolust, et erakonnad alles määratlesid oma sotsiaalpoliitilisi programme.

Suletud eelarvega süsteemis oleks pensionide suurem diferentseerimine samas toonud kaasa väiksema pensioniga pensio- näride vaesusriski suurenemise. Sellel vastuolul puudus poliitiliselt etteantud tingimuste raames lahendus, mistõttu status quo püsis 7 aastat. Samas tingis vastuolu püsimine olukorra, kus pensionireform oli jätkuvalt päevakorras, erinevad poliitilised jõud lubasid pensionireformi ning valmistati ette rida seaduseelnõusid.

Valitsuste lühike eluiga ja konsensuse puudumine takistas aga nende kavade realiseerumist. Eesti pensionisüsteemi teise transformatsioonilaine algust märgib sotsiaalkindlustusreformi komisjoni moodustamine Kontseptsioonis seati eesmärgiks kolmesambalise pensionisüsteemi rakenda- mine, viidates seejuures sotsiaalsete eesmärkide kõrval ka pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse argumenti- dele.

Sotsiaalkindlustusreformi komisjoni käsitluses oli neid eesmärke võimalik pikaajaliselt saavutada üksnes mitmesambalise pensionisüsteemi abil. Vastavalt sotsiaalkindlustusreformi kavale rakendus pensionireform etapiviisiliselt: 1 vabatahtlike pensioniskeemide õigusliku raamistiku loomine ja maksusoodustuste kehtestamine See näitab, et vaatamata teatud erakondlikele eelistustele ja erimeelsustele, valitses reformi vajalikkuse ja reformikava üldjoonte suhtes konsensus.

Reformi kujundamisel ja läbiviimise koordineerimisel oli sel perioodil keskne roll sotsiaalkindlustus- reformi komisjonil, mis algselt oli ekspertkomisjon, ent Samas nägi seadus ette järk-järgulise ülemineku varasematelt reeglitelt uutele reeglitele, baseerudes seega paljuski riiklike elatusrahade seaduse kontsept- sioonile.

Riskimaandamisstrateegiad India valikute abil

Samas, nagu märgitud, järgiti reeglina n-ö suletud eelarve printsiipi. Tabel 2.