Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel.

Eelnevate strateegiate testimisperioodi alguskuupäevaks on ja lõppkuupäevaks Tehnilised andmed testimisperioodi kohta on toodud tabelis 9. Järgneval joonisel 3 vt lk 19 on autori poolt kujutatud Donchiani kanali indikaator, kasutades päeva sulgemishindasid. Ometigi on see turuosaliste üks põhilisi tööriistu, mida lühiajalisel kauplemisel edukalt kasutatakse. Kasutati ka alamvalimeid, mis jaotati vastavalt ettevõtete suurusele market capitalization ja ettevõtte beta b näitajale. Jegadeesh ja Titman 65 olid esimesed, kes testisid enda teadustöös suhtelisel hinnaimpulsil põhinevat kauplemisstrateegiat. Vastavalt sellele tuleks valida ka libiseva keskmise pikkus arvutamisel kasutatavate perioodide arv.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja MA ristkaubandussusteem pärinevad andmed on viidatud Finantsturul teevad tehinguid nii Kaubandustehnoloogia tehnilised naitajad kui ka jaeinvestorid.

Tehnoloogia areng, finantsturgudele ligipääsetavuse paranemine ja informatsiooni kättesaadavus on soodustanud olukorda, kus turuosalised soovivad erinevaid viise otsides ja strateegiaid rakendades teenida turu keskmisest suuremat tootlust. Käesolevas töös keskendutakse valdavalt ühele konkreetsele finantsturgude liigile, milleks on kapitaliturud. Kapitaliturgudel saab kaubelda börsidel noteeritud ettevõtete aktsiatega ja võlakirjadega. Ajalooliselt on kapitaliturgudel tendents liikuda trendides.

Trendi uptrend, downtrend, sideways trend all mõeldakse alusvara hinnaliikumist teatud suunas mingil ajaperioodil. Bakalaureusetöö teema on aktuaalne, sest faktorinvesteerimise factor investing kontseptsioon ja selle rakendamine kauplejate seas on kasvanud ning autor usub, et kapitaliturgudel eksisteerivaid trende on võimalik erinevate meetoditega enda kasuks ära Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel.

Trendi järgiv strateegia loob investorile atraktiivse alternatiivi osta-ja-hoia strateegiale. Strateegiat on võimelised rakendama ka jaeinvestorid, kellel puuduvad kvantitatiivse ja graafilise analüüsi oskused. Graafiline analüüs on autori arvates ka liialt subjektiivne ja inimestele erinevalt mõistetav, seega pakub trendi Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel põhinev strateegia lihtsa ja objektiivse võimaluse kauplemiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kas trendi järgiva strateegia rakendamine Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete aktsiatega kauplemisel on Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel strateegiast tulusam.

Osta-ja-hoia strateegia on töö autor defineerinud kui Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete aktsiate ostmist perioodi algul ning müümist perioodi lõpul. Hoidmisperioodil ei soorita investor aktsiatega tehinguid ja rebalansseerimist ei toimu.

Nii trendi järgiva strateegia kui ka osta-ja-hoia strateegia puhul on tootluse arvutamisel arvestatud ka dividendidega, mida investor 4 5 hoidmisperioodil saab.

Töö autor püstitas järgmised uurimisküsimused bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks: defineerida trendi järgiv strateegia ja selgitada selle rakendamise loogikat, selgitada kauplemisstrateegiate koostamist ja nendes kasutatavate indikaatorite eeliseid ning puudusi, koostada süsteemne ülevaade varasemalt samal teemal tehtud uurimuste tulemustest, koguda vajalikud andmed ja anda ülevaade Põhjamaade väärtpaberiturgude iseärasustest, koostada trendi järgiva kauplemisstrateegia testimiseks vajalik mudel, hinnata strateegia tulemuslikkust ja teha vastavad järeldused.

Käesolev bakalaureusetöö on struktureeritud selliselt, et koosneb sissejuhatusest, Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel peatükist teoreetilisest osast ja empiirilisest osast, lisadest, kokkuvõttest ning võõrkeelsest resümeest. Töö teoreetilises osas defineerib autor trendi järgiva strateegia ja selgitab selle rakendamise loogikat. Lisaks toob autor välja kolm klassikalist trendi järgiva strateegia lähenemist, mida Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel finantsturgudel kasutavad.

Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel neist on tavaline libisevate keskmiste ristumise crossover strateegia. Teiseks strateegiaks on ajaloolisel tootlusel põhinev strateegia. Kolmas strateegia, mida autor käsitleb Bot kasumite kaupleja töö empiirilises osas, on Richard Donchiani välja töötatud Donchiani kanali läbimurde Donchian channel breakout kauplemisstrateegia.

Autor tugineb töö koostamisel võõrkeelsele kirjandusele- ja uuringutele. Strateegia teoreetilise tagapõhja Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel indikaatorite selgitamisel kasutab töö autor enim järgmiste autorite uuringuid ning artikleid: Jegadeesh, Titman ; Moskowitz et al ; Baltas, Kosowski ; Covel ; Felde Allikate hankimisel on kasutatud Google Scholar ja JSTOR andmebaase. Töö empiirilises osas koostab autor matemaatilise mudeli, millega mõõdetakse trendi järgiva strateegia tulemuslikkust Põhjamaade börsidel.

Tulemuslikkuse mõõtmisel arvestatakse ka positsiooni võtmise ja likvideerimise kuludega. Matemaatiline mudel on 5 6 koostatud tarkvarapaketis Microsoft Excel.

Autor vastandab trendi järgiva strateegia tulemused osta-ja-hoia investeerimisstrateegiaga Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete andmetel. Lisaks on vajalikud andmed noteeritud ettevõtete aktsiate päevased sulgemishinnad vabalt autorile kättesaadavad. Töö autor soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et töös rakendatakse strateegiat, mida testitakse mineviku andmetel. Mineviku tootlus ei garanteeri investorile sarnast tootlust ka tulevikus.

Käesolevas töös ei jagata investeerimisnõu ja kõik investeerimisotsused langetab investor iseseisvalt. Töö autor soovib tänada oma juhendajat, assistent Mark Kantšukovi, kriitilistele kohtadele tähelepaneu juhtimise ja asjakohaste nõuannete eest. Lisaks soovib autor tänada ka oma kaasjuhendajat, Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel Vähi, kelle toetus ja märkused on olnud suureks abiks töö valmimisel.

Ettevaatlik eelarvamus

Märksõnad: aegrea hinnaimpulss, suhteline hinnaimpulss, trendi järgiv kauplemisstrateegia, osta-ja-hoia strateegia, libisev keskmine, Donchiani kanal 6 7 1.

Trendi järgimisel põhineva kauplemisstrateegia koostamise teoreetiline tagapõhi Akadeemilises kirjanduses Moskowitz et al 4 ; Georgopoulou et al ; Hurst et al 2 on trendi järgiv strateegia momentum strategy või ka trend-following strategy defineeritud kui kauplemisstrateegia, mille eesmärk on teenida tulu turgudel eksisteerivast trendist osa võtmisel.

Trendi järgiv strateegia väidab, et trendid finantsturul püsivad teatud ajaperioodi ja selle vältel on võimalik teenida tulu kuni trendi pöördumise hetkeni Chen 1. Kaupleja, kes rakendab trendi järgivat strateegiat, ei ürita turgu ajastada timing Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel market ega leida trendi pöördumise hetke, vaid osaleb lihtsalt eksisteerival trendil.

Eristatakse kahte tüüpi trendi järgivat strateegiat Moskowitz et al : 1 aegrea hinnaimpulsil põhinev trendi järgiv strateegia time-series momentum2 suhtelisel hinnaimpulsil põhinev trendi järgiv strateegia cross-sectional momentum.

Esimene neist ehk aegrea Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel põhinev trendi järgiv strateegia, keskendub ühele konkreetsele instrumendile ja selle ajaloolisele tootlusele mingil ajaperioodil. Tehinguotsused tehakse vastavalt aegreas esinevatele hinnamuutustele. Teine ehk suhtelisel hinnaimpulsil põhinev trendi järgiv strateegia, keskendub erinevatele instrumendi gruppidele, kasutades kõikide instrumentide andmeid kindlal ajaperioodil.

Instrumendid järjestatakse vastavalt nende ajaloolisele tootlusele ja selle põhjal tehakse tehinguotsused. Selleks, et efektiivselt rakendada trendi järgivat strateegiat, peab kaupleja teadma, milline trend parasjagu turul valitseb.

Vastavalt trendile saab kaupleja võtta instrumendis positsiooni pikk- ehk ostupositsioon või lühike- ehk müügipositsioon.

TRENDI JÄRGIVA KAUPLEMISSTRATEEGIA TULEMUSLIKKUS PÕHJAMAADE BÖRSIDE NÄITEL

Trendide ja 7 8 võimalike pöördumiste tuvastamiseks kasutavad paljud kauplejad tehnilise analüüsi meetodeid. Tehniline analüüs põhineb alusvara ajaloolise hinna analüüsimisel, rakendades erinevaid indikaatoreid, mis peaksid andma kauplejale informatsiooni sooritatava tehingu kohta.

Eugene Fama püstitas ndal aastal Efektiivse Turu Hüpoteesi Efficient Market Hypothesis, EMHet turuhinnad, ükskõik mis ajahetkel, väljendavad kogu informatsiooni, mis parasjagu turuosalistel on kättesaadav. Seega, Fama kontseptsiooni põhiargument on efektiivne turg, kus ükski investor ega kaupleja ei suuda ennustada aktsiahindade liikumist, sest ühelgi isikul ei ole rohkem informatsiooni kui teisel Gurrib Lähtudes Fama hüpoteesist, siis ei oleks turuosalistel ratsionaalne kasutada tehnilise analüüsi meetodeid finantsturu analüüsimisel.

Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel

Ometigi on see turuosaliste üks põhilisi tööriistu, mida lühiajalisel kauplemisel edukalt kasutatakse. Üldiselt kasutatakse tehnilist analüüsi lühiajalisel kauplemisel, sest lühema ajahorisondi puhul on turuhinnad rohkem mõjutatud turuosaliste hetke emotsioonidest ja meeleoludest. Lisaks on tehnilise analüüsi meetodeid kasutavad kauplejad arvamusel, et kogu info on olemas aktsia hinnas ning hindu saab mõjutada ainult turupsühholoogia Nestor 9. Lühiajalisel kauplemisel eelistatakse tehnilist analüüsi fundamentaalsele analüüsile, sest viimane eeldab rohkem aega ning kauplemisel on aeg oluline faktor tehingute tegemisel.

Järgneval joonisel 1 vt lk 9 on kujutatud trendi järgiva strateegia kontseptsioon, kus on välja toodud koht, kus kaupleja peaks positsiooni võtma ja kuhu tuleks asetada Kuidas ma saan rohkem L Collegei stop-loss.

Kasumivõtmise punkt take profit on jäetud märkimata, sest kaupleja peaks püsima positsioonis trendi pöördumise hetkeni. Trendi järgiv kauplemisstrateegia põhikomponendid ja üldine põhimõte. Allikas: Covelautori kohandused. Moskowitz et Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel uurisid oma teadustöös esimestena aegrea hinnaimpulsil põhineva trendi järgiva strateegia kontseptsiooni futuuriturgudel perioodil Nende valim koosnes st futuurilepingust, sisaldades lepinguid, mis olid seotud toorainete, aktsiaindeksite, valuutapaaride ja võlakirjade hinnaliikumisega.

Valimisse valiti kõige likviidsemad futuurilepingud. Nad üritasid selgitada trendi järgiva strateegia tulemuslikkust spekulantide riskifondi juhid ja riskimaandajate hedgers tegutsemisega ning jõudsid tulemusele, et spekulandid teenivad riskimaandajate Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel.

Riskimaandajateks on üldjuhul äriühingud, kes toodavad või tarbivad mingit toorainet ning kasutades finantsturuinstrumente nt futuurilepingudüritavad enda tegevusriske maandada. Riskimaandajad ei osale finantsturul raha teenimise eesmärgil. Autorid kasutasid VAR-mudelit vector auto-regression model tõestamaks, et spekulandid kauplevad trendiga samas suunas ja riskimaandajad võtavad samal ajal spekulantidele vastupidiseid tehinguid.

Ilmnes, et mitte ükski negatiivne tootlus ei Ameerika Uhendriikides on Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel voimalusi statistiliselt oluline. Moskowitz et al Ka Hurst et al teadustöö toetab eelnevate autorite uuringut. Oma artiklis rakendavad nad samuti aegrea hinnaimpulsil põhinevat trendi järgimise strateegiat futuuriturgudel perioodil jaanuar detsember ning korrigeerivad tulemusi esinevate kuludega.

Töö tulemused on toodud tabelis 1. Tabel 1. Hurst et al aegrea hinnaimpulsil põhineva strateegia tulemused. Sharpe i suhtarv Käesoleva töö autori hinnangul on eelneva uuringu tulemused tugevalt mõjutatud tehingukulude poolt. Mudelisse kaasatud tehingukulud on arvestatud suhteliselt konservatiivselt ja ei pruugi peegeldada tegelikku tulemust, sest kasvanud konkurents maaklerteenust pakkuvate ettevõtete seas on sundinud ettevõtteid tehingukulude hinnadünaamikat muutma ja kauplejale rohkem atraktiivsemaks Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel.

Tehingukulude suurus sõltub paljuski Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel instrumendist ja võib varieeruda erinevate maaklerite 10 11 poolt pakutavate hindade lõikes. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kauplemine on muutunud tehnoloogia arengu tõttu lihtsamaks ja ligipääsetavamaks ning seetõttu on asjakohane strateegiat edasi uurida ning testida seda kauplemisplatvormide nt Interactive Brokers, TradeStation hinnadünaamikat arvesse võttes.

Jegadeesh ja Titman 65 olid esimesed, kes testisid enda teadustöös suhtelisel hinnaimpulsil põhinevat kauplemisstrateegiat. Nad valisid portfelli instrumente põhinedes nende 1, 2, 3 või 4 kvartali tootlikkusel.

Nende analüüs oli koostatud AMEX ja NYSE börsi ettevõtete aktsiate põhjal perioodil Nad väitsid, et kui eksisteerib turul ebaefektiivsus ehk aktsiahinnad üle- või alareageerivad informatsioonile, siis leiduvad kasumlikud kauplemisstrateegiad.

Jegadeesh, Titman 66 Jegadeesh ja Titman kasutasid ne erineva portfelli koostamisel suhtelisel hinnaimpulsil põhinevat trendi järgimise strateegiat, mis antud uuringus tähendas valitud aktsiate reastamist kasvavas järjekorras tootluse põhjal detsiilivahemikeks.

Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel

Kasutati ka alamvalimeid, mis jaotati vastavalt ettevõtete suurusele market capitalization ja ettevõtte beta b näitajale. Kõige efektiivsemaks osutus portfell, kus rakendati strateegiat, mis ostis aktsiaid, põhinedes nende viimase kahe kvartali tootlikkusele ja hoidis neid järgnevad 6 kuud.

Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel

Osteti 6-kuulisel minevikuperioodil kõrget tootlust pakkunud aktsiaid ning müüdi lühikeseks short-sell suhteliselt madalat tootlust pakkunud aktsiaid. Ibid: 89 Antud uuringu tulemuste üle on palju diskuteeritud ja selgitavaid põhjusi otsitud.

Mõnede analüütikute arvates on tulemused põhjustanud turu ebaefektiivsus või siis on tegemist suure riski kompensatsiooniga. Välja on käidud ka kontseptsioon data mining, mis tähendab ajalooliste andmete seast mustrite ja kombinatsioonide välja otsimist Jegadeesh, Titman 2. Autorid ise selgitavad oma tulemusi investoritega, kes ostavad ajalooliselt kõrget tootlust pakkunud aktsiaid ja müüvad negatiivset tootlust pakkunud aktsiaid buy winners and sell losersmillega osapooled liigutavad ajutiselt paigast aktsiate pikaajalise hinna long-run value Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel toovad kaasa lühiajaliselt kasvanud nõudluse.

Jegadeesh, Titman 90 11 12 Käesoleva töö autori arvates on ajaloolisele tootlusele põhinev strateegia lihtsaim meetod turu keskmisest Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel tootluse saavutamiseks. Nagu tõestab eelnevate autorite uuring, siis peab paika eeldus, et ajalooliselt head tootlust pakkunud instrumendid käituvad sarnase mustri järgi ka tuleviku perioodil. George ja Hwang leidsid, et efektiivsem ja turvalisem variant võrdluses ajaloolise tootluse strateegiaga on kasutada nädala kõrgeimat hinda week highsest see, kui instrumendi hind läheneb oma nädala kõrgeimale hinnale, viitab tõenäolisemale hinna kasvule tulevikus, hoolimata sellest, kuidas instrumendi hind on minevikus käitunud.

Seega olulist rolli mängivad instrumendi hinnatasemed, mitte mineviku mustrid. Grinblatt ja Keloharju jõudsid oma uuringus Soome väärtpaberibörsi näitel vastandlike tulemusteni, et kauplejad tegelikult müüvad aktsiaid, Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel on oma nädala kõrgeima hinna lähedal ning kõrge ajalooline tootlus annab kauplejatele märku tulevikuperioodi langusest. Seega, reaalsuses käituvad kauplejad vastupidi akadeemikute poolt uuritud strateegiate kontseptsioonidele.

Autori hinnangul võib see tuleneda inimeste Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel emotsioonidest ja ebaratsionaalsetest otsustest. Lisaks Jegadeesh ja Titman uuringule, rakendasid sarnast lähenemist ka Miffre ja Rallis Autorid testisid samuti suhtelisel hinnaimpulsil põhinevat trendi järgivat strateegiat, aga tehes seda tooraine futuuriturgudel. Miffre, Rallis 3 Miffre ja Rallise uuringust selgus, et katsetatud strateegiatest 13 genereerisid kõik kuulisel hoidmisperioodil kasumit.

Lisaks koostati valimis olnud 31 futuurilepingu põhjal portfell, kus kõik lepingud olid võrdse osakaaluga ning sellel rakendati osta-ja-hoia strateegiat. Libisevate keskmiste ristumise strateegia Üks enim kasutatav indikaator tehnilises analüüsis on libisev keskmine Moving Average, MA. Libisev keskmine on tehniline indikaator, mis väljendab alusvara keskmist hinda üle mingi perioodi. Libisev keskmine reageerib viitajaga hindade muutumisele. Ellis, Parbery Libisevate keskmiste graafiliselt kujutamine annab kauplejale võimaluse analüüsida turu hetkelist seisukorda ja määrata trendide suunda ja kestvust.

Alexander Elder on oma raamatus Börsikauplemine kui elatusallikas toonud välja kolm libisevate keskmiste põhitüüpi: lihtne, eksponentsiaalne ja kaalutud keskmine. Elderi definitsiooni kohaselt kujutab libisev keskmine turuosaliste üksmeelset arusaama instrumendi väärtusest mingi ajaperioodi jooksul.

Kõige olulisemaks peab Elder libiseva keskmise kalde suunda tõusev joon peegeldab turuosaliste optimismi ja viitab pulliturule uptrend ning langev joon tähistab pessimismi ja karuturgu downtrend. Kuna turg koosneb suurest rahvahulgast, siis massi meeleolu ja liikumissuuna määrab libiseva keskmise kalle. SMA Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel kasutatakse möödunud perioodi hindu ja seega antud indikaator ei ennusta turu liikumisi vaid lihtsalt Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel neid.

Kui valitseb pulliturg ehk Kaubandusstrateegiad GitHub, siis on alusvara hind ülevalpool libiseva keskmise joont ja vastupidiselt, kui on karuturg ehk langustrend, siis asub hind libiseva keskmise joonest allpool.

Ellis, Parbery Kasutades kauplemisel kahte erineva pikkusega Aruanded aktsiate muugi kohta arvuga lihtsat libisevat keskmist, on võimalik nende põhjal luua kauplemisstrateegia, mis põhineb nende omavahelisel ristumisel. Elder väidab, et iga uus hind libiseva keskmise arvutamisel muudab libisevat keskmist kaks korda kui tulevad sisse uued andmed, heidetakse vanad andmed kõrvale, mis võib libisevat keskmist märgatavalt muuta.

Autor ilustab olukorda näitega, kus teatud aktsia X kaupleb hinnavahemikus ja selle lihtne libisev keskmine on 85, aga Optimaalne kaubandusstrateegia suudll on sisse arvatud päev, mil aktsia kauples peal. Kui see hind uue päeva libiseva keskmise arvutamisel välja visatakse, siis kukub libisev keskmine joonelt allapoole, viidates justkui saabunud langustrendile.

Või ka vastupidi, kui arvatakse välja vanad andmed, Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel võib lihtne libisev teha järsu tõusu, mis ei ole kuidagi seotud hetke turu trendiga.

Elder Sellest tulenevalt võiks kasutada trendi järgimisel eksponentsiaalset libisevat keskmist exponential moving average, EMAsest antud indikaator annab viimatistele instrumendi hindadele Kauplemisstrateegia tulemuste hindamisel osakaalu ja reageerib hinnamuutustele kiiremini kui lihtne libisev keskmine Elder Tehnilises analüüsis libiseva keskmise rakendamine peab eelkõige vastama kaupleja kauplemisstrateegiale st kas tegemist on päevakauplejaga või pikema perioodi strateegiat swing trading kasutava kauplejaga.

Vastavalt sellele tuleks valida ka libiseva keskmise pikkus arvutamisel kasutatavate perioodide arv. Mida lühem periood libiseva keskmisel valitakse nt päeva libisev keskmineseda tundlikum on näitaja hindade muutumisele, sest iga kauplemispäev moodustab protsentuaalselt suure osa koguväärtusest. Pikema perioodi libisev keskmine on vähem hinnatundlikum ja vanade hindade välja arvamine nii suurt mõju ei avalda. Elder Praktikas on laialdaselt levinud päeva libiseva keskmise ja päeva libiseva keskmise kasutamine.

Nende omavaheline ristumine on kauplejatele tehingusignaaliks teiste indikaatorite kõrval.