Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem,

Esiteks, kui liberaalse kaubanduse eestkõnelejaks olev Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis tuleb kõigil sarnaselt mõtlevatel liikmesriikidel senisest enam oma sõna maksma panna. Saades osa Euroopa Liidu lepingutest on Eesti ettevõtjate ja tarbijate võimalused suuremad, mis ongi kaubanduspoliitika peamine eesmärk.

Keskkonnapoliitika ja keskkonnaõigus koroonakriisis Ülemaailmne COVID epideemia on juba enam kui kuu aega domineerinud ja raamistanud pea igat meedias avalikustatud infokildu ning muutnud lühikese ajaga põhjalikult meie kõigi elukorraldust.

24 Lemmikud Nadalavahetuse kaubandus Binaarse valiku tervitus boonus

Euroopa rohelepe - kas EL taastumisplaani tuum või luksuskaup, millest loobuda? Möödunud aasta lõpus ametisse asunud uus Euroopa Komisjoni koosseis eesotsas president Ursula von der Leyeniga seadis oma ametiaja fookusesse nn roheleppe European Green Dealmille eesmärgiks oli senisest ambitsioonikam ja tulemuslikum võitlus nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse kaoga.

Mandaat sellisele poliitikale oli nii Euroopa Parlamendi valimiste kui ka arvamusküsitluste järgi enne koroonakriisi ülekaalukas.

Diskussioon: Taastuvenergeetika tulevikuvõimalused ja väljakutsed

Olukorras, kus inimeste igapäevarütm on pea peale pööratud ning tervishoiukriis nii kogu maailmas kui ka ELis läheb kahtlusteta üle majanduskriisiks, tekib paratamatult küsimus, kas enne kriisi tehtud plaanid ja eesmärgid on jätkuvalt asjakohased? EL roheleppe elluviimine nõuab investeeringuid nii avalikult kui erasektorilt, kuid nende tegemine kriisiolukorras võib olla keerulisem kui stabiilse majanduskasvu tingimustes.

Keskkonnapoliitika ja keskkonnaõigus koroonakriisis

Senini näivad Euroopa institutsioonid rohelepet toetavat ka kriisitingimustes. Euroopa Komisjon kinnitas aprilli alguses oma pühendumust roheleppe elluviimisele ning leiab, et rohelepe võikski olla majanduse ja töökohtade taastamise plaani lähtekohaks ja tuumaks.

Ettevaatlikku toetust sellele, et meditsiinikriisi lõppedes peaks majanduskriisi vastu võetavad meetmed olema jätkusuutlikud ja rohepööret edendavad, väljendasid ka liikmesriikide valitsused Kolmeteistkümne EL liikmesriigi keskkonna- ja kliimateemadega tegelevad ministrid allkirjastasid aprilli alguses lisaks sellele ka märksa tugevama sõnastusega pöördumisekus rõhutasid, et praeguse kriisi valguses ei tohiks mingil juhul teha järeleandmisi keskkonna- ja kliimaalastes eesmärkides, vaid vastupidi tuleks püüda saavutada edukas taastumine läbi nende täitmise.

Eesti keskkonnaminister ei allkirjastanud pöördumist. Selle liidu eripäraks on, et selles löövad lisaks poliitikutele kaasa ka keskkonnaühendused ning mitmed suurettevõtted osavõtt.

Eelpool kirjeldatud laialdasel toetusel EL keskkonna- ja kliima-alaste eesmärkide jätkuvale saavutamisele ka kriisi ajal ja sellest taastumisel ei ole puudus oponentidest. Näiteks on plastitootjad soovinud EL ühekordse plasti keelu jõustamise edasilükkamistsuured põllumajandustootjad ning nende konservatiivsetest eurosaadikutest liitlased asunud vastu uue ühise Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem reeglitele ning autotööstus palunud Euroopa Komisjonilt ajapikendust nii keskkonna- kui liiklusohutusnõuete rakendamisel.

Siiani on Euroopa Komisjoni ja teiste institutsioonide vastus sellistele palvetele olnud valdavalt eitav.

Kas Eesti ujub vastuvoolu või siiski mitte? Euroopas toimuva valguses tekib küsimus, kas Eesti liigub siinkohal kaasa suuremate liikmesriikide ning oma traditsiooniliste liitlastega teised Balti riigid, Põhja- ja Madalmaad või oleme kriisis käitumas pigem sarnaselt vastuvoolu ujuvate Višegradi riikidega eelkõige Poola, Ungari, Tšehhi. Vastus sellele ei ole lihtne ning sõltub nii teemavaldkonnast kui ka sellest, millise koalitsioonierakonna poliitiku Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem ja tegevusi jälgida.

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ja Eesti — mis on meie võimalused ja roll? Euroopa Komisjon on võimas instrument kaubandusläbirääkimiste pidamiseks. Jaga diplomaat Euroopa Komisjon pole kaubanduskõnelustel pelgalt käsutäitja. Pildil Euroopa Komisjoni logo Berlaymonti hoonel Brüsselis.

Ühelt poolt on Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem mitmes mõttes vastuvoolu ujujaks. Eriolukorra esimestel päevadel võttis Vabariigi Valitsus vastu pikalt ootel olnud otsuse suurendada Eesti Energia aktsiakapitali selleks, et viimane saaks rajada uue põlevkiviõli tootva tehase.

Otsus on saanud kriitikat mitte ainult keskkonnaühendustelt, vaid ka ajakirjanduseltendiselt VKG juhilt ning teistelt energeetikaekspertidelt.

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ja Eesti – mis on meie võimalused ja roll? – Diplomaatia

Samasse lahtrisse õlitehase rahastamisega paigutub ka rahandusministri soov uurida, kas Eesti saaks EL heitkoguste kauplemise süsteemist kasvõi ajutiselt välja astuda.

Tõenäoliselt on siinkohal siiski tegu pigem poliitilise manöövri ja valijatele meeldida soovimise kui reaalse huviga EL õigusest mööda minna.

Parimad 5 paeva kaubandusnaitajad Koige usaldusvaarsemad binaarsed valikud

Keerulisem on lugu diislikütuse aktsiisi langetamisega, mis samuti kriisi tingimustes otsustati. Ühelt poolt on küll tegemist olulise sisendiga meie majandusse, mis võiks aidata paljudel ettevõtetel kulusid vähendada ning ehk ka tarbijatele odavamaid kaupu pakkuda.

Samas keskkonnakaitse seisukohalt on tegemist meetmega, mis peaks olema võimalikult lühiajaline, toomata kaasa õhusaaste suurenemist majanduse taastudes.

Vastukaaluks mitmele valitsuse sammule ja vähemalt ühe valitsuserakonna retoorikale, mille järgi võiks kriisiga toimetulekuks heita kõrvale keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning —nõuded, näib vähemalt valitsuse juht jätkuvalt EL liitlaste enamusega ühel meelel olevat. Aprilli keskpaigas Vikerraadios üles astudes kinnitas peaminister Jüri Ratas, et säästev areng peab jätkuvalt nii Eestis kui Euroopa Liidus olema fookuses ja taastumisfaasis tuleb tugineda kliimaeesmärkide täitmisele.

Seega on hetkel veel lahtine, milline saab olema Eesti tegelik kurss — kas peale jäävad konservatiivsed jõud, kes näevad eeskuju Poolas ja Ungaris või astume ühte jalga Põhjamaade ning EL suurriikidega.

Keskkonnapoliitika ja keskkonnaõigus koroonakriisis Ülemaailmne COVID epideemia on juba enam kui kuu aega domineerinud ja raamistanud pea igat meedias avalikustatud infokildu ning muutnud lühikese ajaga põhjalikult meie kõigi elukorraldust. Euroopa rohelepe - kas EL taastumisplaani tuum või luksuskaup, millest loobuda? Möödunud aasta Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem ametisse asunud uus Euroopa Komisjoni koosseis eesotsas president Ursula von der Leyeniga seadis oma ametiaja fookusesse nn roheleppe European Green Dealmille eesmärgiks oli senisest ambitsioonikam ja tulemuslikum võitlus nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse kaoga.

Kliimamuutused ja energeetika Poliitiliselt tasandilt konkreetsemate valdkondade juurde pöördudes on kliimamuutuste ja energeetika osas EL-il ka möödunud aastast ette näidata head tulemused. Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem kirjutame ka seekordses uudiskirjas, uurib Euroopa Komisjon, kas ja kuidas oleks võimalik muuta ambitsioonikamaks eesmärke, mis liidus Samal ajal käib kibe töö uue nn kliimaseaduse koostamise nimel.

Rahvusvahelisel tasandil on tulenevalt terviseriskidest sel aastal Suurbritannias toimuma pidanud järjekordne kliimakohtumine edasi lükatud. EL keskkonna- ja kliimavaldkonna asepresident Frans Timmermans reageeris sellele teategamilles avaldas mõistmist kohtumise edasilükkamise osas, ent lubas, et Euroopa Liit ei jäta omalt poolt plaanitud tegevusi ellu viimata.

Seotud artiklid

EL kavatseb mh jätkuvalt käesoleva aasta septembriks esitada konventsiooni sekretariaadile liidu võetavate täiendavate kohustuste ja eesmärkide nimekirja, nii nagu Pariisi kliimalepe seda ette näeb. Põllumajanduspoliitika ja elurikkus Erinevalt kliimamuutusega võitlemisest, mille osas on Euroopa Komisjoni tööplaan ka kriisiolukorras endine, on oodata viivitusi põllumajanduspoliitika ja elurikkuse kaitse poliitika arendamisel.

Trading System Gdynia Binaarne valik Trade Vormel

Kuigi ametlikult tehakse Komisjoni uuendatud tööplaan teatavaks Algne plaan oli need kaks strateegiat, millest esimene käsitleb põllumajanduse ja toidutööstuse keskkonnamõjude vähendamist ning teine EL samme elurikkuse vähenemise Kuna rohkem raha tootada Mai, vastu võtta just Täpne strateegiate vastuvõtmise ajastus selgub tõenäoliselt aprilli lõpuks.

Teadaolevalt on elurikkuse strateegia Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem viibimise üheks põhjuseks asjaolu, et ka selles valdkonnas pidi aasta teises pooles toimuma ülioluline rahvusvaheline kohtumine, kus sooviti sõlmida Pariisi kliimaleppega sarnane, ambitsioonikas ning kogu maailma hõlmav uus lepe.

Terviseriskide tõttu on ka see tippkohtumine edasi lükatud.

Bitcoin Investment kindel Sedol Kui palju aktsiaoptsioonid maksavad

Paistab, et koroonaviiruse põhjustatud kriis ei väära Euroopas võetud kurssi keskkonnaalase jalajälje vähendamisele. Kas see meelekindlus ka majandussurutise tingimustes püsima jääb, näitab aeg.

Ometigi näib, et eelmisest suurest kriisist sajandi esimeses kümnendis on õpitud ning avaliku sektori kulude kärpimise ja keskkonnanõuete leevendamise asemel on Euroopa Euroopa Liidu keskkonnakaubandussusteem valdavalt seekord valmis kriisist taastudes pöörama tähelepanu ka keskkonnamõjude vähendamisele.

Uudiskirja saad oma postkasti tellida siit. SA Keskkonnaõiguse Keskus.