Domeen: mis on domeeninimi ja kuidas see töötab
Iga veebileht vajab aadressi, mille kaudu inimesed selle üles leiavad. Selleks aadressiks on domeen ehk domeeninimi. Selles artiklis selgitame, mis on domeen, kuidas domeeninimed on üles ehitatud, kes neid haldab ja millele mõelda, kui soovid oma ettevõttele või projektile domeeni registreerida.
Mis on domeen?
Sõna “domeen” tuleb prantsuse sõnast domaine, mis tähendab valdust. Internetis tähendab domeen ehk domeeninimi nimelist valdust võrgus. Domeeninimi on tavaliselt tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on õiguspäraselt registreeritud – Eestis näiteks Eesti Interneti Sihtasutuse volitatud registripidaja kaudu. Domeeninimi peab olema kordumatu. Selle peamine eesmärk on luua arvutite numbrilistele IP-aadressidele kasutajasõbralikum paralleelne esitusviis: inimesel on palju lihtsam meeles pidada nime kui numbrijada.
Domeeninimi võib koosneda tähtedest, numbritest ja sidekriipsudest ning nime osi eraldavad punktid. Domeeninimesid moodustatakse domeeninimesüsteemi (DNS) reeglite järgi – iga DNS-is registreeritud nimi on domeeninimi.
Domeeni ajalugu lühidalt
Lihtsa ja meeldejääva nime kasutamine arvuti numbrilise aadressi asemel pärineb ARPANETi ajastust, enne tänapäevase kommertsinterneti tekkimist. Varases võrgus laadis iga arvuti SRI-lt (praegu SRI International) alla hosts-faili, mis sidus arvutinimed numbriliste aadressidega. Võrgu kiire kasv muutis keskse nimeregistri pidamise võimatuks ning 1983. aastal võeti ARPANETis kasutusele domeeninimesüsteem, mis avaldati dokumentides RFC 882 ja RFC 883. Esimene internetidomeen registreeriti 15. märtsil 1985.
Domeeninime ülesehitus
Domeeninimede hierarhia kulgeb paremalt vasakule: iga vasakpoolsem osa on parempoolse alamdomeen.
- Tippdomeen (esimese astme domeen) on nime viimane osa. Igal riigil on kahetäheline tippdomeen, Eestil näiteks .ee. Lisaks on üldised tippdomeenid nagu .com, .org, .net, .info ja .edu.
- Teise astme domeen on omaniku valitud nimi koos tippdomeeniga, näiteks wikipedia.org.
- Kolmanda ja edasiste astmete domeenid on alamdomeenid, näiteks uudised.err.ee. Neid saab domeeni omanik ise juurde luua.
Kui domeeninimesüsteem 1980. aastatel loodi, jagati nimeruum kaheks: riikide tippdomeenid (ccTLD), mis põhinevad ISO-3166 kahetähelistel riigikoodidel, ja seitse üldist tippdomeeni (gTLD): gov, edu, com, mil, org, net ja int. 2012. aastal käivitas ICANN uute üldiste tippdomeenide programmi, mis sai 1930 taotlust, ning 2016. aastaks oli kasutusel juba 1000 uut tippdomeeni.
Eesti .ee domeen
Eesti domeeninimesid registreeris kuni 2010. aastani EENet. Alates 3. juulist 2010 haldab .ee registrit Eesti Interneti Sihtasutus. Lisaks tavalistele .ee nimedele on Eestis kasutusel teise taseme domeenid, näiteks:
- .com.ee – äriettevõtted
- .pri.ee – eraisikud
- .org.ee – mittetulundusorganisatsioonid
- .fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad
- .edu.ee – koolid ja haridusasutused
- .med.ee – meditsiiniasutused
Täpitähed domeeninimes
Domeeninimesüsteemis lubatud märgistik põhineb ASCII-l, mistõttu ei saa paljude keelte sõnu algselt nende oma tähestikus kirjutada. Selle lahendamiseks kinnitas ICANN rahvusvahelistatud domeeninimede (IDN) süsteemi, mis teisendab rakendustes kasutatavad Unicode’i märgijadad DNS-is lubatud märkideks Punycode’i nimelise kodeeringu abil. Näiteks nimi københavn.eu teisendatakse kujule xn--kbenhavn-54a.eu. IDNA on kasutusele võtnud paljud registrid. Nii on võimalik registreerida ka täpitähtedega nimesid, näiteks õ, ä, ö või ü sisaldavaid domeene. Praktikas tasub siiski kaaluda, kas täpitähtedega aadressi on külastajal mugav sisestada, ja vajadusel registreerida ka täpitähtedeta variant.
Kes domeene haldab?
Interneti domeeninimeruumi tipptaseme arendust ja ülesehitust haldab Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN). ICANN volitab registripidajaid, kelle kaudu saab domeeninimesid registreerida. Teise ja kolmanda taseme domeenide registreerimist korraldavad tavaliselt registripidajad, kes müüvad oma teenust avalikkusele.
Oluline on teada, et kuigi domeeni registreerijat nimetatakse sageli domeeni omanikuks, ei anna registreerimine domeeninimele juriidilist omandiõigust – see annab ainuõiguse nime kasutada kindla aja jooksul. Seetõttu tuleb domeeni registreeringut regulaarselt pikendada. Domeeninimede kasutamine äritegevuses võib kuuluda ka kaubamärgiõiguse alla.
Kuidas valida head domeeni?
- Lühike ja meeldejääv – mida lihtsam nimi, seda kergem on seda sisestada ja edasi öelda.
- Õige tippdomeen – Eesti sihtrühmale on .ee loomulik valik, rahvusvahelisele publikule sageli .com.
- Kontrolli kaubamärke – kuna domeeni kasutamine võib kuuluda kaubamärgiõiguse alla, tasub enne registreerimist veenduda, et nimi ei riku kellegi teise õigusi.
- Pikenda õigel ajal – registreering kehtib kindla perioodi ja aegunud nime võib keegi teine endale võtta.
Domeen üksi veel veebilehte ei tee – lisaks on vaja veebimajutust, kus lehe failid asuvad, ning DNS-kirjeid, mis suunavad domeeni õigesse serverisse.