Kodulehe tegemine: sammud ideest valmis veebileheni
Oma kodulehe tegemine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem, kuid hea tulemuse saavutamiseks tasub mõista, millest veebileht koosneb ja millised valikud tuleb teha. Selles juhendis käime läbi kodulehe põhikomponendid, staatilise ja dünaamilise lehe erinevuse ning sammud, mis viivad ideest valmis veebisaidini.
Mis on koduleht?
Koduleht ehk veebisait on ühe või mitme veebilehe kogum, mis on avaldatud ühise domeeninime all ja mida serveeritakse veebiserverist. Veebisaidid on tavaliselt pühendatud kindlale teemale või eesmärgile, näiteks uudistele, haridusele, kaubandusele või meelelahutusele. Saiti vaadatakse veebibrauseriga ning lehtede vahel liigutakse hüperlinkide abil, alustades tavaliselt avalehest.
Veebileht ise on dokument, mis on tavaliselt HTML-vormingus ja võib sisaldada hüperlinke teistele lehtedele. Lehe paigutust, tüpograafiat ja värve määrab laadileht (CSS), mis võib olla HTML-koodi sees või eraldi failina. Eraldi fail on kasulik, kuna brauser laadib selle alla vaid ühe korra ja kasutab seda kogu saidi jaoks.
Veidi ajalugu
Veebi (World Wide Web) lõi 1989. aastal CERNi arvutiteadlane Tim Berners-Lee. 30. aprillil 1993 teatas CERN, et veeb on kõigile vabalt kasutatav, mis andis veebi kasvule tohutu tõuke. Netcrafti andmetel oli 1995. aasta augustis maailmas 19 732 veebisaiti, 2009. aastaks juba üle 215 miljoni ning 2014. aasta septembris ületati miljardi veebisaidi piir.
Enne HTTP-protokolli kasutati failide serverist toomiseks näiteks FTP- ja Gopheri protokolli, mis pakkusid lihtsat kataloogistruktuuri, kust kasutaja valis allalaaditavaid faile, ja dokumendid olid sageli tekstitöötlusprogrammide vormingus. Dokumendid olid enamasti vormindamata tekstifailid. Tänapäeva veebisaidid on hoopis rikkalikumad: 2026. aasta juuli seisuga olid enim külastatud saidid Google, YouTube ja Facebook. Kõik avalikult ligipääsetavad veebisaidid moodustavad koos veebi, kuid on olemas ka privaatseid saite, mis on ligipääsetavad ainult näiteks ettevõtte sisevõrgus – sellist lahendust tasub kaaluda töötajatele mõeldud info jaoks.
Staatiline või dünaamiline koduleht?
Üks esimesi otsuseid kodulehe tegemisel on, kas leht on staatiline või dünaamiline.
- Staatiline veebisait koosneb lehtedest, mis on serveris salvestatud samal kujul, nagu need brauserile saadetakse. See on peamiselt kirjutatud HTML-is ja kujundatud CSS-iga. Staatiline leht sobib hästi väikesele, harva muutuvale saidile, näiteks visiitkaardi-tüüpi ettevõtte lehele.
- Dünaamiline veebisait muutub või kohandub sageli ja automaatselt. Serveripoolsed lehed genereeritakse jooksvalt programmikoodi abil, kasutades näiteks PHP, Pythoni, Perli või Ruby veebiraamistikke ja mallisüsteeme. Dünaamiline sait võib näidata pidevalt muutuvat infot või isikupärastatud sisu – näiteks uudisteportaali avaleht koostatakse iga päringu ajal värsketest artiklitest.
Kliendipoolne skriptimine, näiteks JavaScript, võimaldab lehel kasutaja tegevustele kiiremini reageerida ilma kogu lehte uuesti laadimata.
Kodulehe tegemise sammud
- Määra eesmärk ja sihtrühm. Kas koduleht peab tutvustama ettevõtet, müüma tooteid või avaldama sisu? See määrab, kas piisab staatilisest lehest või on vaja dünaamilist lahendust.
- Vali ja registreeri domeen. Veebisait avaldatakse domeeninime all, mistõttu on hea, lühike ja meeldejääv domeen oluline. Eestis on .ee domeene alates 2010. aastast hallanud Eesti Interneti Sihtasutus.
- Vali veebimajutus. Väiksematele saitidele sobib sageli jagatud majutus, kus mitu saiti kasutavad sama serveri ressursse. Suurema liikluse korral tasub kaaluda virtuaalserverit (VPS), pühendatud serverit või pilvemajutust.
- Kujunda struktuur. Planeeri lehtede hierarhia ja navigatsioon nii, et külastaja leiaks avalehelt kiiresti vajaliku info.
- Arvesta mobiilseadmetega. Alates 2010. aastatest on levinud reageeriv disain (responsive design), mille puhul lehe paigutus kohandub vastavalt seadmele. See tagab hea kasutuskogemuse nii arvutis kui ka telefonis.
- Loo sisu. Tekst, pildid ja muu meedia peavad vastama külastaja küsimustele. Pildid hoitakse serveris eraldi failidena.
- Avalda ja hoolda. Staatilised failid saab serverisse üles laadida FTP või veebiliidese kaudu või automaatselt versioonihaldusest. Dünaamilise saidi tarkvara tuleb regulaarselt uuendada.
Interaktiivsus
Veebisaite saab jagada ka staatilisteks ja interaktiivseteks. Interaktiivsed saidid võimaldavad suhtlust omaniku ja külastajate vahel – näiteks kommentaarid, vormid või kasutajakontod. Staatilised saidid edastavad teavet, kuid ei võimalda külastajal sisu mõjutada. Algne kirjapilt oli inglise keeles kaks sõna, web site, kuid tänapäeval on standardiks muutunud kokkukirjutatud website. Kodulehe tegemisel tasub läbi mõelda, kui palju interaktiivsust on päriselt vaja – iga lisafunktsioon tähendab ka lisahooldust.